Õpiobjekt: Isiklik hügieen toidukäitlejale

Kätepesutehnika

Õige kätepesutehnika on väga oluline. Enamuse toidukäitlejate jaoks on käte pesemisel eesmärgiks transientsete mikroorganismide hulga vähendamine ohutule tasemele. Selleks kasutatav meetod sõltub inimese viimastest tegevustest.  Käte pesemise ajal tuleb jälgida, et riietele ei satuks pritsmeid ja riided ei puutuks kokku kraanikausiga.

Kahekordse pesemise puhul kasutatakse esimeses etapis lisaks kätepesuainele (3-5 ml) küüneharja (vt joonis 11), käsi hõõrutakse voolava vee all kuni nähtava mustusekihi eemaldumiseni. On toidukäitlemise valdkondi, kus kleepuvate ja raskesti pestavate materjalide kasutamisel on küüneharja kasutamise vajalik, kuid nende kasutamisel tuleb jälgida, et küüneharjad ei saaks ristsaastumise allikaks.

 

 

 

 

 

Joonis 11. Küüneharja kasutamine (16)

Kahekordse pesemise teine etapp on pesemine sarnaselt ühekordse pesemise protseduuriga. Käsi hõõrutakse mehaaniliselt kätepesuainega, millele järgneb käte loputamine ja kuivatamine. Esmalt tuleb käed niisutada. Kolm kuni viis ml pesuainet (lõhnatu vedelseep, geel või vaht) kantakse niisketele kätele ning käsi hõõrutakse ligikaudu 15-20 sekundi jooksul, pöörates tähelepanu sõrmevahedele, küünevallile, pöidlale ja sõrmenukkidele (vt joonis 12.). Pesta tuleb ka randmed ning käsivarred.

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 12. Käte pesemisel tuleb hoolikalt hõõruda punasega tähistatud piirkondi kätel (17)

Eelistatud on käega mitteavatavad kraanisüsteemid, kus on voolav soe vesi (35-45 °C). Käed loputatakse ja kuivatatakse. Olulise tähtsusega on just käte kuivatamine, sest mikroobide hulk niisketel kätel on suurem kui kuivadel ja märgadele kätele desoaine kandmine vähendab vahendi toimet. Efektiivne on kuivatamine ühekordsete paberrätikutega, kuumaõhupuhuritega või rullkäterättidega. Kui on nõutud käte desinfitseerimine, kantakse desoaine ühtlaselt üle pestud ja kuivatatud käte.

Vaata tähelepanelikult videot ja leia vähemalt üks võte, mida kasutades saaksid parandada oma kätepesemise efektiivsust!

Õigesti tehtud kätepesuga võib transientsete bakterite arvukust vähendada 2-3 log järgu võrra ning transientsete viiruste ja protistide hulka 2 log järgu võrra.

Snelling jt (2011) uurisid bakterite hulka kätel pärast kuivatamist paberrätiga, elektrilise kätekuivati (kuumaõhupuhuriga) ning jet-õhuvooludega kiirkuivatiga. Kõige parema tulemuse andsid paberrätikud (joonis 13), neid kasutades jäi kõige vähem baktereid kätele. Traditsioonilist elektrilist kätepuhurit kasutades on soovitav hoida käsi lihtsalt paigal, et nad täielikult kuivaksid ning mitte üksteise vastu hõõruda. Snelling jt põhjendasid hõõrumist kui naha alumistest kihtidest täiendava mikrofloora naha pinnale toomise vahendit.

 

 Joonis 13. Paberkäterätid on hügieeniline ja efektiivne kätekuivatusvahend. (18)

 <<Eelmine // Järgmine>>