Õpiobjekt: Isiklik hügieen toidukäitlejale

Nahk

Efektiivse kätepesutehnika mõistmiseks on hea teada naha füsioloogiat (joonis 10).

Nahk koosneb kolmest kihist: marrasknahast ehk epidermisest, pärisnahast ehk dermisest ning alusnahast ehk subkuutisest.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 10. Naha ehitus (15)

Kätel leidub kahte tüüpi mikroorganisme: residentsed mikroorganismid, mis normaalsetel tingimustel koloniseerivad nahka ja transientsed mikroorganismid, mis ajutiselt asuvad naha pinnal.

Residentmikroorganismid  (nt  Staphylococcus epidermis, Staphylococcus saprophyticus, Enterobacter spp ja pärmseened) asuvad sügaval nahalõhedes, sarvkestas ja higinäärmete juhades (vt joonis 10). Neid on võimatu eemaldada isegi jõulise hõõrumise teel. Residentmikroorganismide olemasolu on tähtis patogeenide nahale koloniseerumise ennetamiseks, seepärast me ei sooviks naha pinda muuta steriilseks, isegi siis kui see oleks võimalik.

Ainus toidupatogeen, kes kuulub terve naha residentmikrofloora hulka, on Staphylococcus aureus, keda esineb suhteliselt vähearvukana. Toidus peab Staphylococcus aureus arvukus olema ligi 10*6 elusbakterit grammis toidus, et produtseerida haigusnähte esile kutsuvad koguses toksiini.

Transientne mikrofloora (bakterid, viirused, pärmi- ja hallitusseened) asub naha pinnal, selle allikaks on ümbritsev keskkond, seadmed, inimesed (so ristsaastumine). Tavaliselt nad ei ela nahal ning nende tüübid sõltuvad meie keskkonnast või sellest, mida me puudutame (nt toorest linnuliha või liha puudutades võivad käed saastuda salmonellade, kampülobakterite või E. coliga).

Transientse mikrofloora arvukas esinemine kätel, sõrmeotstel ja küüntel võib olla põhjustatud fekaalsest saastumisest tualeti kasutamisel, lemmikloomade eest hoolitsemisest vms. Transientne mikrofloora ei kinnitu naha pinnale väga tugevalt, kuid võib säilitada eluvõime mõnest minutist tundideni, sellepärast on efektiivne käte pesemine väga oluline.

<<Eelmine // Järgmine>>